Maldiivide puhkus: esmamuljed

Mehise sõnade järgi: kolm lennukit, üks vesilennuk, mis meid keset ookeani vette maha pani, ja laevasõit ning kohal me olemegi. Kokku võttis siia reisimine umbes 48 tundi – kui arvestada, et kodust oli vaja Tallinna ka autoga sõita.

Maldiivid – väike, mõnus riik, mille kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit merepinnast allpool ja mis koosneb 1190-st korallisaarest (200 asustatud, neist 90 turismile pühendatud). Nagu nad ise mingis brožüüris kirjutasid – 40 aastat tagasi arvati, et siia turismi rajamine on hullus, aga mõned ei jätnud jonni ja tänaseks on turism üks riigi suurimatest tuluallikatest.

Meie jaoks sai selgeks, et Maldiividele tuleb tulla juba rohkem kui 6 aastat tagasi – siis käisime Sri-Lankal ja seal räägiti Maldiividest, kui superkohast.

Sel aastal saabub meil Merlega tähtis juubel – 15 aastat ikkagi ja selle tähistamiseks tekkis suve lõpus mõte mõnusasse sooja minna; näiteks Kariibidele. Oli ka üks lahe pakkumine Kariibide lennukruiisi kohta, aga selleks ajaks, kui ma uurima hakkasin, oli see pakkumine kadunud. Siis saigi võrreldud veel korra USA lääneranniku pakkumisi, aga kuna Maldiivide mõte oli jätkuvalt peas, uurisime ka seda. Ja no tegelikult ei olnud ju mitte midagi võrrelda – USAsse võib suvalisel ajal minna niisama rändama. Seega siis Maldiivid – Eestist loomulikult ükski reisifirma siia reise ei paku, seega nägi Estravel natuke vaeva ja kaevas meile välja Saksa TUI pakkumisi (Soome kaudu oli ka üks variant, ega see oli sisuliselt sama Saksa TUI, sest Soomest lennati Frankfurti esmalt ja sealt edasi).

Seega siis rääkisime majavalvuritele augud pähe ja reis saigi alata – meie lahkumise päeval algas Eestis lumesadu, seega saime napilt enne talve tulema. Ja siin me siis nüüd oleme – kolmas täispäev koha peal. Päike on kõrvetavalt kuum ja meie mõned kehaosad meenutavad keedetud vähki (mitte sellist, mida siin pakutakse, aga ikka seda kodumaist). Aga see ei loe – siin on ookean ja mitte selline, mis oli mujal (Tais või ja Sri Lankal tähendas ookean ikka selliseid meeter-kaks kõrgeid laineid ja ilget tagasitõmmet); siin on ookean rahulik, mõni laineke vahepeal tuleb, aga see on siuke paituse-moodi. Atolli värk noh – siin on nii looduslikud kui kunstlikud lainemurdjad olemas. Ega need korallid siin muidu ellu ei jääks ka.

Ja kuurort on mõnus – kõik hinnas ja rohkemgi veel; aga sellest mõnes järgmises jutus.

Loodus on siin ka lahe – põhiliselt on siin ikka ookean ja kõik sellega seonduv. Korallid on rannas, kalad on rannas ja need kalad pole üldse mitte pisikesed kalakesed vaid ikka suured – tavalised kalad jalgade ümber on minu jalalaba pikkused, aga on ka suuremaid ja haid ning raid on esindatud.

Lisaks on siin ikka džungel ka – linnud lõugavad, nahkhiired kaklevad omavahel päev läbi. Kohalikud on väga sõbralikud – pidev naeratamine ja abivalmidus on väga tavaline.

Ja loomulikult on kõik kallis. Näiteks on leitud hea meetod, kuidas t-särk odav tundub: paned t-särgile hinnaks $75 ja selle kõrval tundub $35 maksev särk lausa poolmuidu saadud.

Aga noh – eks näeb, kuna jälle siia saab, seega kavatseme seda puhkust täiega nautida!